Vihmane Pärnu

16.10 Pärnu paradiisirannas. Startisime Tln kl 12 ajal Aivo ja Janaga.
Vihma sadas, õnneks mitte oavarrest, puhus u 7ms.
Panin end, kama sajaga valmis ja vette. Läksin rannahoone poole sõitma, kuigi seal need vahvad liivaluited, kuhu on oi kui tore end kinni sõita vahel. Aga mul on mingi haiglane huvi tihti end proovile panna kui madalas veel sõidetud saan. :D Lõbus on!
Toeside´i proovisin ka jälle. Jee 10m sain vast küll :D ja ise olin uhke :D
Oleks aint tugevamat tuult tahtnud. Mingi hetk tulin välja, et minna nettat vaatama, võtsin lohe alla ja kimasin auto juurde. Seal mõtlesin, et kontrolliks tel ka. Ja oh üllatust, ma suures õnnes ja kiirustamises olin jätnud telefoni suht ihu ligi ainsasse taskusse mis mul oli - surfipükste omasse nimelt!!! Rõõm oli suur nagu isegi arvata võite! :D Arutasin aparaadi kohe legoks ja läksin korjasin kama rannalt kokku. Sõiduisu kadus paraku. :P Leppisin paratamatusega ja hoidsin pöialt et kaart töötaks. Vahetasin rahulikult riided ja siis proovisin Aivo telefoniga kaarti - nu töötas minu rõõmuks! :D Ja siis oli tuul sutsukene tõusnud, pärast kuulsin.
Mis ma oskan lõpuks öelda - lõpp hea kõik hea tegelikult! Sest sõita sain vast tunni jagu (ei old tünnikas nagu vahepeal kahtlustasime) ja isegi helistada sain :D ja ENNE surfi ostetud pizza (1 spets tiny koht Pärnus) oli ka imehea olgugi, et me Aivoga hullult pizzat oodates valutasime (merele muidugi). :D
Ahjaa ja Jana sai triibu kirja - mega tubli naine!