Monday, October 20, 2008

Eile Pärnus

Eile jõudsime randa kuskil 11 ajal. Päris rõve koerailm oli, isegi Spanky ei tahtnud väga väljas olla. Puhus ca 8-9 m/s ja lubas tõsta. Mina läksim oma 9m warumiga ja panin suure tuule settingud peale (mul eraldi tugeva ja nõrga tuule sõlmed). Alguses käis lohe kohati üle ja tuul oli suhteliselt puhanguline. Poom oli täiesti üleval ja käed väsisid sellest roolimisest ära, nii et isegi suitsu ei jõudnud põlema panna:D.
Ag puhkasin pisut ja kihutasin jälle vette. Leidsin taga kõrkjates hea spoti kus rahus sõita...aga aga tuul vajus niimoodi ära ja mul tugeva tuule settingud olid ka peal, siis tagasi enam ei saanud. Üritasin, aga niimoodi pidi pumpama, et see oli suht võimatu.

Vahepeal tuli minu juurde Säga ja ütles, et sõidame Olli randa, et Reimo oli asjadega juba autoga sinna sõitnud ja pidi tagasi tulema ja ka sinna lohetama. Kuna Olli randa oli ikka suts maad, siis nende settingutega ma ei julgenud küll sinna minna, sest isegi alla tuult pidi hullult pumpama. Olin vast oma 2-3 tundi juba vees mässanud. Ja lõpetuseks tegin oma walk of shame Pärnu randa:)

Hullult läbi olin ja mõtlesin et aitab küll tänasest päevast.
Kuid see ei olnud veel kõik...Reimo oli vahepeal Siimu autoga Olli rannast tagasi tulnud ja ütles et nüüd peab sinna sõitma.
Noh mis siis ikka, panin nõrga tuule settingud peale ja kuigi olin suhteliselt väsinud, hakkasime sõitma.
Suutsin vahepeal ülepea vees laua ära kaotada ja kui tundsin et jalad põhja ei käi oli päris jube. Õnneks Reimo tõi laua ära...mul oli suht uppumise tunne austalt öeldes.
Veel oli kalavõrke teel, aga kuna suht lainetas siis need jäid vee alla ja kannatas üle sõita. Sõit tundus mulle päris pikk, kuna käed olid juba krampis ja üks jalg ees sõites, väsib üks jalg ka rämedalt ära.
Aga kokkuvõttes oli lahe, mu esimene pikk tripp:)
Kuna väsimus oli nii suur, siis lasin lohe kõrkjates alla, külm oli ka, nii et panin asjad kähku kokku ja kimasin autopoole.
Kuna kõik tee oli vee all, siis jäi mul märkamata betoonsild, milles oli selline auk vahel, loomulikult kõndisin ühe jalaga sinna sisse, oi kui valus oli.
Täna on suur sinikas jalal...aga thats life!
Võiks juba puhuma jälle hakkata, mul ju puhkus! Tulge kõik PÄRNU...juhuuu

9 comments:

Kristi said...

Palju tuttavaid momente :D Pärast oli hea tunne, et ellu jäid onju? :D Millal jälle sõitma, tahaks kaaaaaaaaaa!

Kristiin said...

Täna õhtul peaks veits puhuma, siis jälle:)
Aga jah, päris ehmatav oli, aga eks sellega harjub ära:)

Anonymous said...

Need kellel verevalumid ribide vahel, need küll veel sel nädalal vette ei saa :)

Kristi said...

Mine metsa, Pai Treenerihärra :D, tahad must mingi Hädapätaka treenida vä!?

Unknown said...

Oi Kristiin Su seiklusrikas pühapäev teeb mind kadedaks! Mega tubli oled ikka! Ekstreemsport :)

Anonüümne treenerihärra :D Ma sõitsin ka suvel nii - oi kui valus aga samas magus oli vees olla.

Triina said...

Crippled kitegirls

Mul pole teie sinikatele ja verevalumitele muud vastu panna, kui see, et üks suss hõõrub... hahah

Britt said...
This comment has been removed by the author.
Britt said...

kui keegi reede õhtu või laup. on pärnu minemas, siis võtke mind yhes! olen kade, aga tervenemas!

Kristiin said...

Britt..ma tulen reede just Tallinna, ja seal läheks küll sõitma, kuigi ma päeval olen koolis!