Puhus palju, hirmus oli üksi ülesse lasta 12 metraga. pole enne lumes nii kiirelt jooksnud, kui täna poomi juurde jooksin. Peale läksin naisterannast, maha tulin surfialal, sest alla lasta üksi oli põhimõtteliselt võimatu, sest tuule varjulist kohta naisterannas ei ole. Tuttavaid polnud, seega kõmpisin vanemate töö juurde, õnneks neil nüüd kontor lähedal surfialale, viskasin asjad sinna ja rändasin koju.
A muide, sõita oli jube rõve täna! Max 1 h kannatasin seda.
tsau
No comments:
Post a Comment