Monday, October 25, 2010

Lõpetasin (23.10.10)

Laupäeval lõpetasin veehooaja eestis. Reedel tuli paks lumi maha ja mõtlesin, et enam vette saagi aga järgmiseks päevaks oli morn surfiilm tagasi. 5C õhk, 5C vesi, 8m2 RPM. Tom, Tenks ja mina. Sõpradega on fun ja trikid tulid ka poole paremini välja. Pigistasime miski poolteist tundi sõita, siis veri enam näppudes ei ringelnud ja tuul taevas samuti mitte.
Oli tore aga rohkem ma ei taha :D Nüüd ootan närveldades oma esimest soojamaa reisi egiptimaale.

Monday, October 18, 2010

OSSA KURAT KUI HEAAAAAAAAA! Nii kaua pole saanud boxi libistada, no tõesti , see oli supper. Kindlasti oli kasuks tulnud see kaablis kikkeri laskmine ja wake sõit, sest unhookis tundsin ennast kudiagi väga mugavalt boxil. Tänu Sägale hakkasin 360 kraadi ka proovima boxil. Oii, ma sain isegi poomi kätte mitu korda,aga püsti ei jäänud. Teinekord peab ära tulema! Hakkas täitsa külm lõpuks. Pärast kodus kuum vann oli lihtsalt supper! ERITI HEA PÄEV OLI !!!! Võiks uuesti ikka suvi peale tulla, ma tõesti armastan seda boxi teemat. Kikkeri jaoks oli veits liiga madal vesi. Ikka väga:D Vett meil eriti palju polnudki. :D

Rusty Freestyle (18.10.10)

Täna oli perfekt freestyle ilm. Soe päike, ühtlane tuul, madal vesi, 8 ruudune RPM. Vähemalt esimene pooltund. Sellest mulle aga piisas sest ega ma rohkem unhooked vabastiili jõudnudki teha. Jõude istudes on lihaste asemele pekk ja rooste siginenud. Ülejäänud aja peenutsesin niisama, kärss külmand ja maa kärnas. No raske on adrekat selliste ilmadega käima saada, eriti veel, kui üksi sõidad.

Tegelikult oli ikkagi väga lahe surfipäev, ei kahetse et läksin!! :))

Thursday, October 14, 2010

12.10.10, Kakumäe

Loodetavasti pole Janel õigus ja saab veel vette:)
4 kraadi õhk ja 7 vesi olid talutavad, ainult oma kindad võin küll minema visata, kui need ära võtsin, hakkasid käed nii hullult valutama, et nutsin üksi autos.
Tuul oli mõnus, sain Jane uut 7m Obsessioni proovida, mis on tõesti väga stabiilne ja rahulik lohe (oleks rikas, ostaks omale ka sellise :D). Veetasemega ei harju ainult ikka veel ära, ei taha väga madalas hüpata, samas ei taha külmas vees lainete vahel ka lauda taga ajada, nii ma siis suurema osa ajast pühendasin triibutades olukorra hindamisele. Tegelikult oli kalda ees pikalt nii mõnus sile vesi, et suvel võiks seal päris luks olla.
Peale meie oli veel uskumatult palju poisse sügistuult nautimas, lahe!

Tuesday, October 12, 2010

Season closed! :D

Täna käisime Kristiga Kakumäel, puhus NW 13-15 ms. Vesi 7 ja õhk 4 kraadi.
Eile mõtlesin, et kui täna ikka selline ideaalne päikeseline sügissurfi tugev tuul on, siis lähen ja lõpetan selle veehooaja ära. Mõeldud, tehtud.

Mul oli tänaseks üks ülimagus maius! Mu uus imearmas roheline tuleva aasta seitsmeruudune obsession. Ja oli veel magusam, kui arvasin. Juba ta kotist lahti pakkides nägin, et trailing edge on tehtud hästi tugevaks ja laiaks, thumbs up! Lisaks juures rullikuga bridalsid, again thumbs up!
Mõnusalt stabiilne ja kiire oli ta sõites. I love it! Ja nii pidulikult selle hooaja vees lõpetasin, käiks küll kauem kui oleks saun kohe ranna lähedal, ausalt! Sest vees pole külm aga enne ja pärast õues neid neopreeni kihte laduda-koorida, enam ei taha! :D Siis on vilu.
2008 nt lõpetasin hooaja 04.12.2010. Kui nüüd varsti sooja surfile ei saa siis muidugi võib juhtuda, et isu läheb nii suureks, et lähen ikkagi jäätükkide vahele veel kah... :D :D :D

Eile koolitasin oma ülitublit õpilast Viljarit Kakumäel, sõitis kenasti oma 10,5 ruuduse Obsessioniga! :D Viimane veekoolitus kah tehtud!

Ja üleeile 10.10.2010 :D siis viimane võistlus, race, nagu Triina kirjutas.
Minu jaoks oli see esimene race Eestis. Päris väsitav, fun ja omamoodi kogemus.
Suht alguses kaotasin kõige kaugema poi juures allatuult sõites laua, lohisesin seal vees vääga kaua ja üritasin teda leida, algul nägin aga siis suurte lainete taha ta kadus ja nii ma seal siis pikalt hulpisin. Lõpuks Risto möödus, küsis kus mu laud on, mingi hetk ma enam ei jõudnud seal seigelda, dräägisin kaldale, võtsin oma väikse laua ja kukkusin otsima, no ei leidnud, närvid olid läbi ja väsimus hakkas vallutama. Jäin kaldale puhkama lootes, et keegi ikka laua paati andis ja varsti nad tulevad pausi tegema enne teise vooru starte. Nii oligi, Risto oli laua paati viinud, tänud veelkord!
Teist vooru alustades selgus, et lohe pole enam päris täis. 4 start oli ok kuigi lõpus juba nägin vaeva selle tühjeneva lohega. 1 võistlejatest kah vees ütles, kle sul lohe tühi! 5 start siis pingutasin elueest, lohel ei olnud enam normaalset vedu, muutis kuju ja kohati ma lihtsalt istusin vees, hingasin 3x aeglaselt sisse-välja et jõudu koguda ja pressisin edasi. Lõpule sain, olin päris läbi. Ütlesin paati, et lahkun areenilt ja liuglesin allatuult kaldale. Sinna jõudnuna selgus, et lohe oli ikka palju tühjem kui ma arvasin aga suur respekt sellele kaidile, et ta siiski nii töökas oli! Ja lisaks tõusis siis selline tuul, et mere poole polnud enam võimalik vaadatagi, liiv ja kõik muu lendas. Imestasime seal, kuidas nad 12-13 ruudustega küll viimase 6 stardi lõpetavad, enamus siiski lõpetas! Eriti tublid!
Korralduse poolelt jah Triina juba mainis miinuseid ja plusse.
Tore oli selliste tsikkide kõrval poodiumil seista, väsinuna kuid õnnelikuna. Ja hea meel oli mul ka Risto ja Raavo poodiumikohtade üle! Boss võib ka rahule jääda! :D

Selliste eredate elamustega 3 viimast surfihõngulist päeva on mul olnud, mis on nagu ideaalne finaal Eesti veesurfi hooajale 2010ndal. :D

Monday, October 11, 2010

Heikki Grossi Kross 2010

Õigemini "EMV Race" (10.10.10)
Läbi sügise on võistluste, eriti race'i korralduse üle palju nurisetud. Lõpuks tegi Heikki perfektse krossi.

Hommikul papsiga linna, sealt edasi sain Janelilt oma Toyota Verso kätte, mille Martti lennujaama poetas. Suund Piritale, kus juba kerget tuuleõhku tunda oli.

Race rada oli kaugel merel. Õnneks poid suured ja hästi nähtavad (selliseid võiks igal võistlusel kasutada) ning asetatud nii, et sõitjate vahel võimalikult vähe kokkupõrkeid oleks. Hoolimata vähesest sõitjate arvust neid põrkeid siiski juhtus :(
Esialgu tegime kolm sõitu, mis tegelikult olid täitsa põnevad. Proper race track eeldab rohkem krüssamist kui speedi ja tänu sellele sai ka rohkem strateegiaid valida. Mulle need spiidi rajad polegi tegelikult eriti istunud. Veel üks hea omadus, jalad ei väsi sest halsivahetust on tihti. Ütleks, et esimene sats sõite läks mul suht hästi, ühes suutsin end isegi kolmandaks rebida.
Vahepeal tegime kaldal puhkuse ja arutasime edasisi plaane. Kutid tahtsid kolm sõitu veel teha. Tüdrukutele pakuti, et võime lõpetada, kui tahame. Aga ega me mingid papist tibid ole. Läksime teist satsi ka hammaste lõgisedes sõitma.
Neljanda sõidu tegime ära ning ühtäkki oli paat kadunud. Ootasime ja ootasime, keegi ei teadnud midagi... Mingi hetk sõitis paat poisid ümber tõstma. Tundub, et tuul oli suunda muutnud ja twintipid said liiga lihtsalt poidele pihta. Aega läks terve igavik ja ma olin külmast täiesti kangestunud seal vees. Lõpuks said poid paika ja võistlus jätkus. Viienda sõidu finiši eel kukkusin ja kaotasin laua.... dräägisin seal mingi 10 minti vist. Kohutav.
Viimane ehk kuues sõit oli kannatuste tipp. Tuul tõusis järsult 12-15 m/s ja kõigil oli probleeme kursi hoidmisega, Risto lendas veekohal. Siiski pressisin end Raavo tuules kenasti lõpuni ja nii see õudus läbi saigi. Vees olime üle nelja tunni
Peaks ütlema, et mu uus Toyota on parim riietuskabiin ever. Lõin kohe 31C sisse ja mõnulesin. Vanas fordi risus on riideid sama hea vahetada, kui väljas.

Autasustamisel saime küll au aga tasu veel ei saanud. Üldarvestuses jäin 6-7 kohta jagama Raunoga. Naistearvestuses kujunes edetabel selliseks:
I Triina, II Marianna, III Jane
Meeste twintippide arvestus:
I Raavo, II Kaur, III Risto
Meeste absoluutarvestus:
I Heikki, II Raavo, III Kaur

Õnnitlused võitjatele!!
Kuigi mulle võistlus väga meeldis oli ka palju miinuseid korralduslikult poolelt. Kõik olid nii ametis korraliku race'i raja tegemisega, et unustati ära ohutus. Nii kaugel merel ja nii külma ilmaga peaks tegelikult olema kaks paati. Üks, kes päästab inimesi/paigutab poisid ja teine kes starti/finišit kontrollib. Ühes sõidus tean, et viimaseid sõitjaid ei registreeritudki kuna oli vaja poisid ümber tõstma minna. Poide tõstmine võttis nii kaua aega, et samahästi oleks võinud võistlejad kaldale lasta.
Teine võibolla vähemtähtsam kuid siiski: auhinnad. Tean jah, et meile lubati need hooaja lõpupeol aga mis siis oleks saanud, kui näiteks Lätist oleks võistlejad tulnud? Kui erakordselt nõmeda mulje see jätab.

Friday, October 8, 2010

Oktoobrisurf. Kaks aastat hiljem

No kui Cabaretel olin, polnudki nagu millestki kirjutada. Algul ikka üritasin, aga siis vaatasin, mis ma ikka kirjutan, kõik päevad täpselt ühesugused, päike, vesi 25, õhk 27, üks ja sama kait, laud, üks ja sama rand :) Natuke isegi kahju, oleks vähemalt oma tunnid kokku lugenud nüüd.
Eestis on teistmoodi, surfata saab harva, rannad einevad, vesi, õhk ja tuul muutlikud, rohkem aega jääb netis surfamiseks.
Eile käisime Janega Valgerannas. Ilus rand, tuult oli vähe, aga Jane laenas oma koolituslauda ja sain ikka veidi triibutada, mõnus oli, päike paistis ja jäine vesi pritsis näkku, sügisilma nautiva vanapaari näol publikut ka ikka :)

Wednesday, October 6, 2010

Tehumardi

Päike kütab, tuult keskmiselt 10 m/s, peegelsile vesi, mitte ühtegi teist sõitjat, Kuuba või? Ei ole Saaremaa hoopis :)
Kuna pidime Tallinnas tagasi olema juba kl 18, äratus 8.00, kiire hommikusöök ja randa. Kui eile ikka kõhklesin ja kahtlesin, enne kui kalipso selga sain, siis täna viis minutit ja riided vahetatud Fuelil liinid küljes ja vees. Väga mõnus oli; peale pooletunnist hullamist flätil, kus vesi jälle vaevu põlvini, pluss kalavõrgud, suundusin merele ära ja tundsin end, nagu puurist välja lastud. Alles peale kaht tundi, hakkasid jalad vähe külmetama ja korraks lipsas mõte soojale maale, aga sinnamaani, väga luks ja Eestis ON ka hea surfata ;)

Sunday, October 3, 2010

Mändjala

Olen juba kuu kodus olnud, aga sõitmas ainult ühe korra käinud, Salmistul. Selle eest olen kõvasti internetis surfanud, kõiksugu surfivideosid üles laadinud ja teiste blogisid lugenud...Ükspäev siis lugesin Risto päevikuid ja sealt jäi kriipima, et meie oleme kõvad mehed ja netisurfarid jäägu kitezone´i :D Tundsin ennast nii puudutatuna, et vaatasin prognoosi ja ainuke koht, kus midagi lubas, oli Saaremaa ja siin ma nüüd olen.
Tegelikult polegi nii hull; kalipso, icevest, kindad ja katkised sussid teibiga kinni ja vette. Algul oli veits kohmakas tunne, tuult ka ainult 5-6 m/s, aga kuna ma pole nii ammu sõitnud, siis kaifisin täiega. Mingi aeg nägin, et Kesa on kaugel ja lohe on tal koguaeg vees :D. Läksin uudistama, et mis ta seal teeb, oli teine endale ülisileda veega lombi leidnud ja harjutas reili2blaindi. Koht oli küll luks, tuul ka juba tõusnud, aga vett ainult poolde säärde, mõnes kohas nii vähe, et jäin lauaga kinni ja kuna siin viimasel ajal on nii mõnigi lohetaja haiglas lõpetanud, mõtlesin, et tark õpib TEISTE vigadest ja lasin sealt süda verd tilkumas jalga.
Aga see mõnus sahin, mis fläti pealt poppides tekib ja laks, mis maandudes kostub, on muusika mu kõrvadele, homme Tehumardi flätt :)