Õigemini "EMV Race" (10.10.10)
Läbi sügise on võistluste, eriti race'i korralduse üle palju nurisetud. Lõpuks tegi Heikki perfektse krossi.
Hommikul papsiga linna, sealt edasi sain Janelilt oma Toyota Verso kätte, mille Martti lennujaama poetas. Suund Piritale, kus juba kerget tuuleõhku tunda oli.
Race rada oli kaugel merel. Õnneks poid suured ja hästi nähtavad (selliseid võiks igal võistlusel kasutada) ning asetatud nii, et sõitjate vahel võimalikult vähe kokkupõrkeid oleks. Hoolimata vähesest sõitjate arvust neid põrkeid siiski juhtus :(
Esialgu tegime kolm sõitu, mis tegelikult olid täitsa põnevad. Proper race track eeldab rohkem krüssamist kui speedi ja tänu sellele sai ka rohkem strateegiaid valida. Mulle need spiidi rajad polegi tegelikult eriti istunud. Veel üks hea omadus, jalad ei väsi sest halsivahetust on tihti. Ütleks, et esimene sats sõite läks mul suht hästi, ühes suutsin end isegi kolmandaks rebida.
Vahepeal tegime kaldal puhkuse ja arutasime edasisi plaane. Kutid tahtsid kolm sõitu veel teha. Tüdrukutele pakuti, et võime lõpetada, kui tahame. Aga ega me mingid papist tibid ole. Läksime teist satsi ka hammaste lõgisedes sõitma.
Neljanda sõidu tegime ära ning ühtäkki oli paat kadunud. Ootasime ja ootasime, keegi ei teadnud midagi... Mingi hetk sõitis paat poisid ümber tõstma. Tundub, et tuul oli suunda muutnud ja twintipid said liiga lihtsalt poidele pihta. Aega läks terve igavik ja ma olin külmast täiesti kangestunud seal vees. Lõpuks said poid paika ja võistlus jätkus. Viienda sõidu finiši eel kukkusin ja kaotasin laua.... dräägisin seal mingi 10 minti vist. Kohutav.
Viimane ehk kuues sõit oli kannatuste tipp. Tuul tõusis järsult 12-15 m/s ja kõigil oli probleeme kursi hoidmisega, Risto lendas veekohal. Siiski pressisin end Raavo tuules kenasti lõpuni ja nii see õudus läbi saigi. Vees olime üle nelja tunni
Peaks ütlema, et mu uus Toyota on parim riietuskabiin ever. Lõin kohe 31C sisse ja mõnulesin. Vanas fordi risus on riideid sama hea vahetada, kui väljas.
Autasustamisel saime küll au aga tasu veel ei saanud. Üldarvestuses jäin 6-7 kohta jagama Raunoga. Naistearvestuses kujunes edetabel selliseks:
I Triina, II Marianna, III Jane
Meeste twintippide arvestus:
I Raavo, II Kaur, III Risto
Meeste absoluutarvestus:
I Heikki, II Raavo, III Kaur
Õnnitlused võitjatele!!
Kuigi mulle võistlus väga meeldis oli ka palju miinuseid korralduslikult poolelt. Kõik olid nii ametis korraliku race'i raja tegemisega, et unustati ära ohutus. Nii kaugel merel ja nii külma ilmaga peaks tegelikult olema kaks paati. Üks, kes päästab inimesi/paigutab poisid ja teine kes starti/finišit kontrollib. Ühes sõidus tean, et viimaseid sõitjaid ei registreeritudki kuna oli vaja poisid ümber tõstma minna. Poide tõstmine võttis nii kaua aega, et samahästi oleks võinud võistlejad kaldale lasta.
Teine võibolla vähemtähtsam kuid siiski: auhinnad. Tean jah, et meile lubati need hooaja lõpupeol aga mis siis oleks saanud, kui näiteks Lätist oleks võistlejad tulnud? Kui erakordselt nõmeda mulje see jätab.
4 comments:
Õnnitlused! Keegi võiks nende auhindadega üldse rohkem tegeleda,palju Sul neid seljakotte ikka vaja on :)
Tegelt Otsal on isegi normaalsed auhinnad, alati väike karikas, viimasel korral võistlejatele lõunasöök.
Regamistasudest ja paarist kolmest sponsorist peaks ju piisama, et võitjad ikka väärilised auhinnad saaks.
Auhinna teema jah vajaks küll veidi tähelepanu, olen nõus.
Ja tõesti, vedas, et lätlasi ei olnud! :S
Triina, veelkord, Sa olid ikka eriti tubli! Race´i hunt!! :D
Tänks tänks, sa ise ka!! Kõige kiuste võitlesid peaaegu lõpuni :D
Post a Comment