Mändjala

Olen juba kuu kodus olnud, aga sõitmas ainult ühe korra käinud, Salmistul. Selle eest olen kõvasti internetis surfanud, kõiksugu surfivideosid üles laadinud ja teiste blogisid lugenud...Ükspäev siis lugesin Risto päevikuid ja sealt jäi kriipima, et meie oleme kõvad mehed ja netisurfarid jäägu kitezone´i :D Tundsin ennast nii puudutatuna, et vaatasin prognoosi ja ainuke koht, kus midagi lubas, oli Saaremaa ja siin ma nüüd olen.
Tegelikult polegi nii hull; kalipso, icevest, kindad ja katkised sussid teibiga kinni ja vette. Algul oli veits kohmakas tunne, tuult ka ainult 5-6 m/s, aga kuna ma pole nii ammu sõitnud, siis kaifisin täiega. Mingi aeg nägin, et Kesa on kaugel ja lohe on tal koguaeg vees :D. Läksin uudistama, et mis ta seal teeb, oli teine endale ülisileda veega lombi leidnud ja harjutas reili2blaindi. Koht oli küll luks, tuul ka juba tõusnud, aga vett ainult poolde säärde, mõnes kohas nii vähe, et jäin lauaga kinni ja kuna siin viimasel ajal on nii mõnigi lohetaja haiglas lõpetanud, mõtlesin, et tark õpib TEISTE vigadest ja lasin sealt süda verd tilkumas jalga.
Aga see mõnus sahin, mis fläti pealt poppides tekib ja laks, mis maandudes kostub, on muusika mu kõrvadele, homme Tehumardi flätt :)