Kui olime paar tundi tühjalt rannas passinud tõusis ka lõpuks tuul ja sai harjutama minna. Oli küll selline piiripealne aga viskas päris häid puhanguid sisse. Sellest hullust äikesepilvest ma parem ei räägi.
Varsti läkski meeste A-liiga peale. Tuult vaid 6-7 m/s ja seegi vajus vahepeal ära. Katkestuste ja double eliminationiga venis võistlus nii pikaks, et naised said peale alles õhtu seitsme paiku.
Meile armu ei antud ja kästi olematu tuule ja single eliminationiga endast parim anda. Esimene heat koos Eneliga. Pääsesin edasi aga Enelist oli kahju sest tema jaoks oli võistlus läbi. Double eliminationiga oleks tal kõvasti rohkem shansse olnud. Järgmisena juba finaal koos Marianna ja Kristiiniga. Vesi nii madal ja ruumi hullult vähe. Heati pikendati viielt minutilt seitsmele aga sellest jäi väheks sest ülestuult pidi jooksma ning trikkidel ikka sõitis keegi ette või jäid ise kellegile jalgu. Pool oma kavast sain sooritatud ja esimene koht käes. Pinge aga ei langenud sest A-liiga meestele ja naistele ähvardati järgmisel päeval kordusvõistlus korraldada...
Järgmine päev olin 10:30 Pärnu rannas ja vaatasin, mis toimub. Õnneks Freestyle'i kordusest polnud enam keegi eriti huvitatud ja sain lõpuks oma võidust rõõmu tunda. Loomulikult asusin kohe loorberitele puhkama ja ei viitsinud ei race'st ega kiteluubist osa võtta. Mõlemad oleks paras enestapp ka olnud sest tuult nii 12-18 m/s. Kerstin ja Marianna osalesid race'l (mida nad kaks korda sõitsid, omg) ja Marianna üksi kiteluubil. Ma ei saagi aru, kuidas Marianna veel omal jalal merest välja kõndis... massive luubid ja kohutavad kukkumised. Teine hull oli Raavo, kes järjest mega kõrgeid E-16'neid viskas, kuni trapets enam välja ei kannatanud ja lagunes. Teenitult esimene koht mõlemal. Palju Õnne!
1 comment:
Onne!
Post a Comment