Randa jõudes liiv veel ei lennanud aga igaks petteks rigasin oma 6 ruuduse RPM'i. Valmarilt sain proovimiseks vana väikse gaastra laua, mis oma väledusega nii meeldima hakkas, et terve võistluse sõitsin samuti sellega.
Võistlusreziimiks range järjekord. Igalühel viis katset ja igal katsel üks hüpe.
Päeva peale tuul muudkui võimenes, nii et kohati oli probleeme vette jõudmisega. Mehi tassiti lausa mitmekesi. Viimasteks sõitudeks tõusis veelgi (mõõdeti kuni 20 m/s puhanguid). Otse mu nina all läks Kristiini lohe taevas pooleks. Minul tuli viimase hüppega parim aeg 4.66. Meeste kuldset kolmikut eesotsas Marttiga oli ka lahe vaadata, sõitsid merele täpiks ja siis lendasid tagasi kaldasse.
Tore näha jälle tsikke aktiivsemalt võistlustest osavõtmas. Kokku regas viis naist. Jane, Kristiin, Eneli, Jana ja mina. Jana küll katkestas peale treeningsõitu aga ülejäänud rassisid vapralt lõpuni. Eneli tegi juba esimese hüppega suurepärase aja, mis kindlustas talle teise koha. Kristiin tuli kolmandaks, Jane neljandaks. Õnnitlused, new level of confidence sellise tuulega võistlustel osaleda!!! Isegi imestan, et ellu jäin :D
Koju jõudes läksime Tomiga veel sõitma aga no ma olin ikka täielik kalts ja peale sõitmise ei suutnud mittekuimidagi teha. Õhtul veel isa sünnipäev ning lõpuks kurnatusest voodisse langedes nutsin end magama....
No comments:
Post a Comment