Saturday, October 17, 2009


kui eestis saab soe ilm/vesi/õhk/ilm otsa ja lohesurfaritest saavad teletupsud, siis mina seda mängu nõus kaasa mängima ei ole ning otsisin muid kanaleid.

kirjad läksid välja egiptusesse, venezuelasse, mauritiusele, boracayle, brazilisse ja arubale. viimane oli tõesti radikaalne otsus, sest esiteks imeväike saar, teiseks ohh kuidas sinna ometi saab ning kolmandaks, mida siin saab.

aga saab küll ja kuidas veel...

saabusin kolmapäeval otselennuga londonist ning kannatlik tüdruk sai siia hinnaga 363 poundi, mis tegelikult on ühenädalase reisi edasi-tagasi hind. lähen ma yeah right nädala pärast tagasi :)

oma tiiva alla võttis mind armando, kes on kohalik guru, sest tema alustas lohesurfamist arubal ja juba aastal 1998. tüübil on rannas lahe putka, mis teeb hommikul uksed lahti ja õhtul kell seitse sulgeb need. inimesed tulevad juurde ja tahavad koolitust või helistavad armandole, sest ta on kõigis aruba inforaamatuses sees, seega otsekontakt ja käepigistus tagatud :)

aga laht on imeilus ja flät, sest loomulikult on tegemist maatuulega, kuid kuna laht on niikaugele kui silm ulatub madal, siis nii see õpetamine ja surfamine käibki.

täna tegin oma esimese triibu, oma esimese koolituse, oma esimese reedese õlle koos kohalikega ning õhtul kodus ehk suures, ainult minu päralt majas ootab mind suur lai voodi ning piiramatu internet - seega ei saa vist kurta või mis?! täna ütlen, et skaalal 1-10 on aruba juba kuus punkti. ei kahetse oma otsust, sest aiman, kui palju lahedamaks siin veel eluolu minna saab...

ps. jep, ma olen ainus naine vee peal ja ka ainus naisloheinstruktor. mjäu!

6 comments:

Unknown said...

Eriti mõnus, kuidas seal õpilastega lood, kuidas õpe jne kirjuta rohkem i wanna know everything!

magusasi said...

õpilasi on päevas kuni neli - siis saavad kõik koolitada ja ka sõita ehk hommikul on tunnid ja õhtul, mis vahepeal teed, on oma asi :)

õpe on kaks pluss kaks ehk nelja tunniga laua peale. selle eest küsitakse kokku aga 240 USD ja korraga oled väljas mitte rohkem kui kahe õpilasega.

tuult on ja sõita saab, kuigi pagiline, sest maatuul.
vastu antakse aga imeilusat flätti ja kui väga hulluks läheb ning jamaica poole triivima hakkad, tullakse paadiga järele.

kohalikud ja muud instruktorid on päris tublid, seega on kelle pealt õppida :)

kõige naljakam - kell 7 läheb pimedaks.
kõige kreisim - oi nad armastavad kanepilt.
kõige tähtsam - siin saab raha teenida küll.
kõige nunnum - saan omale tehasehinnaga uue LF lohe.

veel küsimusi?

Triina said...

Igatsed juba jäiset kodumaad ka? :D
Kuidas saare teisel küljel surfitingimused on?

Kristi said...

Kuidas Te koik kohe koige parmad kohad valja oskate otsida, meil on ainult nii, et kas saab ainult tood teha voi ainult ise soita...Kysimus ka, kas 4h saab toesti igayks lauale

magusasi said...

hahaa, ega ei peagi 4 tunniga lauale saama, aga selle ajaga jõuad sina anda edasi kõik teadmised, et laua peale saada! Aruba on ikkagi turistikas, seega nad KÕIK tahavad uskuda, et saavad siis juba sõitma ja näiteks mul on paar õpilast soolas, kes ehk saavadki.... aga nad peavad olema ilusad ja andekad :)

aga tõesti - meil puhub iga päev! vihake mind, aga nii on.... alla 6 meetri pole üksi päev veel olnud ja nende jaoks on siin LOW season...

magusasi said...

triina, sinna teisele kaldale pole veel jõudnud, aga me ootame seda HEAD päeva - kui puhub palju ja saab minna terveks päevaks ära... minu boss on saare kõige bossim surfiguru, seega kui ta tahab, paneme putka kinni ja võtame kõik ühe päeva vabaks...