Treimannid, jukud, tõnnid (18.04.09)

Laupäeva ootasin erutus hinges. Hommikul siras päike otse silma ja kolistav tuul ei lasnud magada. Kiire hommikueine ja juba ma oma maksimum seksikas kostüümis olingi. Mis aga juhtus? Ilm läks pilve, tuul hakkas veel hullemini uluma ja ma võin kihla vedada, et nägin lund sadamas.... no mida fakk. Olin juba kergeid loobumis plaane mõlgutamas, kui õnneks jälle päike välja tuli ja lumi ära sulas. Välja astudes ei olnudki tuul nii jäine, kui olin arvanud.

Mereääres olime esimestena kohal, mina, Tom, Tenks. Ülejäänud entusiastid (Tarmo perega) saabusid hiljem. Lohedeks mulle 7 ja Tommile 9. Tenks veel vette ei tulnud. Algus oli üsna puhanguline ja rapsiv. Hiljem läks ühtlasemaks. Sõitsin enda ja lohe kenasti soojaks ja siis asusin hüppamist ja üht teist vana trikki meenutama. Mõtlesin küll, et nii roostes ja ükski asi niipea välja tule aga tegelt nii käes sees, et lausa iseenesest.

Vahepeal lisandus merele veel paar lohet Võiste poiste näol. Mul enam pikka pidu polnud sest näpud hakkasid kordamööda külmetama ja lihtsalt ei jõudnud neid enam soojaks pumbata. Põmst ongi kindad mul kõige nõrgemaks lüliks. Kõike muud ju topelt või tripelt. Tegin veel lõppu mõned kenad lennud ja tulin tulema. Fantastikaline päev!

Pühapäeval plaanisin ka surfata aga olin säästetud jõuvarud kogemata laupäeva õhtusel konsterdil ära raisanud ja nii olin hommikuks natuke laip. Keskpäeval ajasin siiski kalipso selga ja võtsime suuna jälle Treimani. Seal aga ei puhunud eriti... Sama lugu Kabliga. No selline piiripealne, et kaldast eriti kaugemale poleks saanud. Tulin koju ja surfasin interentis...